Pühapäev, 18. september 2016

sügismasendus

Hei kõigile!

See postitus tuleb rohkem emotsioonidest, mõtetest ja plaanidest.. ehk postituse lõpus oskad mulle nõu anda ;)



Avastasin, et sügis on kätte jõudnud

Selle nädala esimesel poolel olid meil siin veel tapvalt kuumad ilmad. Teisipäeval ulatusid kraadid kuni 34ni.. suht surm oli sel päeval :D
Kõik oli tegelikult nii lõbus, sest päike paistis ja sai veel kleite kanda. Lapsi ei pidanud paksult riidesse panema ja sai õues ringi joostud. Kolmapäeval oli mul veel täiesti vaba päev, sest laste isa tahtis poisse terveks päevaks, seega kõik tundub ju jumala okei olevat.. kolmapäeval oligi veel tore :D Käisin hommikul peale laste üleandmist kolme kilomeetrit jooksmas, sest päeval oleksin kuumuses otsad andnud. Siis tegin cardio harjutusi veidi, et end ikka vormis hoida ja kaalus alla võtta. Motivatsioon on laes ja jätkan selle kõigega ikka veel :)
Õhtul jalutasin kooli, et minna oma teisse tundi, mis oli seekord sama lahe kui esmaspäeval. Naljakas, et mulle meeldib koolis käia :D :D :D :D

Neljapäev oli selline tavaline päev poistega: hommikul kooli, päev otsa pisikesega, tuduaeg, kooli Tristanile järele, emmele vastu.. Kui lapsed said üle antud, siis rääkisin Tessaga tunnikese telefonis. Peale seda kõnet taipasin, et tunnen millestki puudust. Igatsesin seda, mis oli mul Eestis koguaeg nina all - sõbrad.
Eestis oli alati kellelegi külla minna või siis niisama kokku saada, kui kodus igav hakkas ja ema oli ära tüütanud, aga siin pole mul kuskile minna. Vahepeal on täiesti tunne, et olen justkui selle maja külge aheldatud vaimselt.. sest see on põhimõtteliselt ainus koht, kus saan omas keeles rääkida ja kus inimesed teavad mind.

Sel ööl oli meie kandis meeletu äikesetorm. Mina muidugi kardan äikest ja müristamist meeletult.. õigemini pole hirm, et miski lööb majja sisse ja saan surma. Hirm on pigem sel ajal üksi olla. Nii ma siis pakkisin oma teki ja padja kokku ning läksin Maggie juurde. Ta muidugi võttis mu vastu ja nii ma sel öösel tudusin pooleldi värisedes ja pooleldi tänulik olles Maggie kaisus. Kuna uni oli sel öösel häiritud ning nüüd pean hommikuti veel pool tundi varem üleval olema, siis hommikul ärgates oli ikka raske silmi lahti saada.. terve see päev ladistas veel vihma ka, mis tegi veel uimasemaks. Jah, sel reedel jõudis siia sügis..

Sünnipäeva tähistamine

Laupäeva hommikul oli nii vahva ärgata, kui poisid ja Maggie kingituste ja lauluga üles minu tuppa tulid.. Skyleri poolt oli raamitud pilt meie rotiperest, Tristani poolt pisike karp kommidega ja Maggie kinkis mulle reisi Prahasse. Jah, lugesid õigesti, läheme jälle kahekesi reisule!! Seekord ootab meid Tsehhi pealinn Praha :)
Kingitus, mis tegi tuju nii heaks, sest reisimine mulle meeldib ja sel aastal olen seda korduvalt juba teinud :) AITÄH MAGGIELE! Armastan oma Inglismaa perekonda..

Sel päeval tuli meie külla Kaire oma poistega Brightonist, et tähistada siis minu vananemist. Tegime riisi salatit, avasime viimase paki Geisha komme, sõime kooki ja muljetasime. Õhtul tulid veel külla Maggie sõbrannad Maarja ja Kaia. Väga supertoredad naisterahvad, kellele rääkisime oma seiklustest Maggiega ning õhtu oli kokkuvõtteks väga-väga soe ja sõbralik.

Pühapäeva mõtted..

Täna sain magada nii pikalt ja rahulikult, et kella vaadates polnud isegi süümekaid, kui silmad lahti sain. Ajasin oma pepu maast lahti ja läksin kohe jooksma ja trenni tegema. Kõik teised olid Legolandi külastama läinud ning sain rahus oma harjutusi teha.
Siis otsustasin linna minna, et endale sünnipäeva kingitus osta: pulsikell. Aga selgus, et see pood, kus ma eelmine kord juba ühe välja valisin, ei müü neid enam, sest inimesed ei ostnud neid. EI NO TORE KÜLL! Mis ma pole siis inimene või? Igatahes jalutasin selle jaoks linna, et netist omale kingitus tellida :D Ülejäänud ajast jalutasin sihitult ringi.. mõtlesin, et äkki leian endale siis sügiseks uued tennised, sest praegused ribadeks juba kõnnitud.. aga jah, need tellisin ka siis netist, sest midagi tarka ma ei leidnud :D
Koju jalutades nägin nii palju noori, kes chillisid koos ja nautisid oma pühapäeva õhtupoolikut. Mina aga jalutasin üksi kodu poole.. ÜKSI! Jälle tabasid mind mõtted, et ma olengi ju tegelikult siin üksi. Reedel ja laupäeval mõtlesin küll välja minna, et äkki leian endale sõpru.. aga no polnud mingit isu sellise ilmaga ja ÜKSI linna peale kondama minna. Ma ei tea, kas see sügise tulemine oma masendusega on mulle üksinduse tunde peale pannud.. või nii tegelikult ongi.
Jah, mul on siin Meeri, aga ärgem unustagem, et ta elab Londonis ja ma ei saa teda ka ära tüüdata. Olen muidugi kohanud ka teisi eestlasi siin ja kellele saaksin kirjutada, aga ma ei ole nendega ju nii lähedane ja kõigil pole aega ka, et minuga õhtuti kokku saada.. Sellele kõigele mõeldes tekib ka koduigatsus.. ehk siis pisar silmis lõpetan selle postituse kirjutamise ja loodan, et homme ootab mind ees uus ja parem päev.



Kallistan kõiki oma sõpru, kes Eestisse maha jäid!

Kolmapäev, 14. september 2016

Kuhu küll aeg lendab?

Tere kõigile lugejatele, kes mind veel ära pole unustanud!

Mu viimasest postitusest on häbiväärselt palju aega möödunud.. ei saa ise ka aru, et kuhu sellel ajal nii kiire on, et muudkui käest jookseb :)

#ostsinuuemütsi

August oli kui puhkuse kuu..

Tõsi! Nii ta oli.. Augustis tegin tööd ikka väga minimaalselt. Esimesed kaks nädalat olin ju üldse vaba, sest pere oli Eestit külastamas. Ma ei saanud arugi, kui kiiresti need nädalad möödusid.. Õnneks Maggie ei unustanud mu tellimust ja tõi mulle eesti leiba! Eelmise postituse all tuli välja, et siiski kodujuust on Inglismaal olemas, aga selles olen ma enam kui kindel, et musta leiba siin pole :)

Esimene päts leiba kadus kui tina tuhka.. teist pätsi hoian veel sügavkülmas :D

Paar päeva oli mul ka tavalist tööpäeva lastega. Me käisime kolmekesi ühel perepäeval, kus oli võimalik näha taluloomi, sisalikke ja madusid. Muidugi oli seal ka võimalus lastel ringi joosta ja erinevate mänguasjadega mängida - kodu asjadele oli see päris hea vaheldus.

Minu inglikesed lambaga.. tegelikult nad olid loomadest vaimustuses ja pisike Skyler pole pildile sunnitud - see on ta poseerimisnägu :D
Kui nad Eestist tagasi tulid, siis Skyler oli ära õppinud minu nime.. seega nüüd hüütakse mind üle maja: "Luuusssaa!"
Kui nüüd aus olla, siis pisike õppis Eestis väga väga palju rääkima. Ma sain lapsest täitsa teistmoodi aru, kui ta kasutas enda väljendamiseks hoopis sõnu mitte nuttu.


Juba järgmisel nädalavahetusel sõitsime kõik koos Brightonisse Maggie sõbrannale külla, et tähistada Kaire poja sünnipäeva. Sinna vahele suskasime ka Skyleri sünnipäeva, mille jaoks Maggie pool ööd torti valmistas.

Oli väärt poolt ööd küll.. hihihi - ma vaatasin filmi üldse sel ajal :D
Brightonis sai veedetud üks pikk nädalavahetus ehk siis reedest esmaspäevani. Selle sees oli muidugi 6h rongiga ja bussiga sõitmist, mis oli lausa tappev kohati. Aga elasime üle ja kogu seal oldud aeg oli väga vahva.

Kuna Kaire oli ka just Eestist tulnud, siis leidis laualt eesti komme :)

Kõige oodatum augusti puhkus.. Bulgaaria

Meie start oli laupäeva öösel vastu pühapäeva kell 3. Laupäeva õhtul olin mina tegelikult üldse Londonis - nautisin oma vaba aega! Isegi asjad olid pakkimata.. Pidin siis viimaste rongidega Windsorisse tagasi tulema.. rongijaamas selgus aga, et üks rong hilineb. AITÄH NAGU! Selle tõttu jäin ma maha Windsori viimasest rongist, mis läheb Slough'st. Ma pidin paari tunni pärast kindlasti kodus olema, sest muidu ma reisile ei saa. Õnneks päästis mu hädast välja üks sõpa, kes viskas mu Windsorisse ära. Ausalt öeldes ma olin täiesti kindel hetkeks, et jäängi sinna Londonisse üksipäini.. aga kõik läks ikka hästi.
Jõudsin öösel kell 1 koju.. kõik magasid.. ma hakkasin asju pakkima :D Ega mis mul nii väga kaasa vaja võtta oli? Ujumisriided, kleidid, seelikud ja muud õhukesed hilbud.
Mainin ära, et tõusin hommikul kell 9 ja polnud kordagi silma looja lasknud, aga mind ootas ees kolme tunnine lend ja reis lennujaama ja terve päev Bulgaarias.
Kell kolm oli takso maja ees, lapsed krabasime une pealt ja viisime taksosse ning reis võis alata.. lennujaama poole sõites avastas Maggie, et unustasime poistele jalanõud kaasa võtta. HOIATUS: ärge kunagi minge reisima öösel, sest teie mälu ei pruugi just kõige parem olla!
Nii me siis vedasime lapsi süles kuni ostsime Bulgaarias neile uued crocsid. Vedas poistel! ;)

Meie hotell, kus olime terve nädala..

Sain nautida merd, millest tunnen megalt puudust :)

Otsustasin üks õhtu, et lähen ka siis välja chillima.. aga terve see ümbrus oli inimtühi, kui mina välja jõudsin.. Läksin tuppa magama tagasi :D

Paradiis

Tegelikult oli Skyleri õige sünnipäev meie reisi ajal.

Vaade piraadilaevalt

Jalad helesinises meres.. tegelikult käisin meres ujumas ka ;)

Lummav vaade loojangu ajal
Bulgaaria reis oli nii mõnus - iga jumala päev oli seal 30 kraadi sooja ning hotelli basseini veed jahutamiseks parajad kohad, kuhu pea ees sukelduda. Lastega tugevnes usaldusside, sai veidi päevatitatud ja sain isegi haige olla. No kes kurat jääb 30 kraadises kuumuses haigeks? IKKA MINA! Tegelikult sain ma külma konditsioneerist ja nii ma siis kaks päeva siruli olingi.

Reede hommikul oli aga äratus kõige toredam, sest meie passid olid kadunud. Olime täiesti kindlad, et need on ära varastatud, sest kuskil neid polnud. Ainus, kes koju oleks saanud tulla olin mina, sest mul oli ID-kaart olemas. Oleksime pidanud hakkama jamama saatkondadega ja meeletu raha, mis kaotsi oleks läinud.. aga tegelikult lõppes asi nii, et meie passid olid administratsioonis. Naljakas oli see, et kui me palusime, et nad passe seal edasi hoiaks, siis öeldi, et enam nad passe seal hoida ei saa.. mingi napakaks vabanduseks toodi, et täna tuleb mitu bussi turiste juurde ja neil pole ruumi. Kuna seifi eest pidi 5 lev'i päevas maksma, siis muud teha polnud, kui viimased kaks päeva passe endaga kaasas vedada..

Pühapäeval jõudsime ilusti tagasi Inglismaale.. koduigatsus oli juba nii suur, sest kaua sa ikka jõuad seal päikese käes lesida. Lennukis pidin istuma kahe mehe vahel, sest see lennufirma oli nagu täiega nõme.. teadsid, et meil on väikesed lapsed, aga kohad pandi ikka varuväljapääsu juurde ja siis õiendati meie kallal, et me ei saa lastega sinna istuda. Igatahes.. üks vanem mees mu kõrval haises higi järgi ja teine oli hommikul pudeli mingit läilat lõhnaõli peale kallanud. Kui sealt lennukist pääsesin, siis pisar oli õnnest silmis :D :D :D

September oli kätte jõudnud..

Esmaspäeval oli Tristanil kohe esimene koolipäev, Maggiel tööpäev ja minul oli esimene pikk päev ainult Skyleriga..

Uhke koolipoiss :)
Kassid kodust läinud, siis hiirtel pidu
 Tegelikult saime Skyleriga reisul väga väga sõpadeks. Ta ongi nagu minu poeg.. käime koos mänguplatsidel, õpime uusi sõnu, oskame juba ühest kümneni numbreid, laulame mõmmi laulu ja käime vennal koolis järel.
Uskumatu, aga see kaheaastane poisiklutt on keeleliselt väga arenenud.. ei imesta kui ma ta kolme aastaselt lugema panen :D :D

Nüüd mul on Skyleri tuduajal aega iseenda jaoks.. saan kaks tundi puhata ja koguda, et õhtuni välja jõuaksin rabeleda

Tristan pole ainus koolilaps..

Enne Bulgaaria reisi käisin kolledžis testi tegemas, et minna inglise keelt veel õppima. Sain sise upper-intermediate klassi ning koolis hakkan käima esmaspäeviti ja kolmapäeviti peale tööpäeva seitsmest kuni üheksani.
Sel esmaspäeval oli mul esimene tund.. oh kui tore see oli!
Klass on mul väga-väga multikultruurne, kes on Indiast, Poolast, Venemaalt, Lätist, Hispaaniast jne.. Täna ootab mind ees teine tund - pole kunagi kooliminekut nii suure põnevusega ootanud kui praegu :) Kooli lõpus pean sooritama eksamid ja saan endale Trinity tunnistuse, millest võib mulle palju kasu tulla!



Mul on tulemas sünnipäev, mida tähistame juba sellel nädalavahetusel koos Maggie eesti sõbrannadega ja poistega. NII OOTAN!
Kuidas aga kõik läheb? Mis kingitusi ma saan?
Seda kõike järgmises postituses :)
Aitäh Sulle, kes sa minu tegemistega kursis oled ja mu blogi loed!

Neljapäev, 4. august 2016

Kolmes riigis ühel päeval..

Tervitan kalliga!

Eelmise postituse lõpus lubasin kirjutada üllatusest, mis Maggie mulle korraldab - siin see on! ja kõike muud hääd kraami ka :)


Reis algab..

Kolmapäeva hommikul ärkasin üles ikka samal ajal nagu algab tööpäev, sest lapsed tuli isale üle anda. Maggie oli küll kodus, aga tema ka ei jõua kõike korraga teha.. Nii siis askeldasin mina köögis ja tema lastega. Kui lastel kõhud täis said, siis kokkasin endale ja Maggiele ka rikkaliku hommikusöögi, sest mind hoiatati ette, et päev tuleb pikk ja väsitav. Lükkasin pannile igasugu manti - herneid, maisi, porrut, paprikat, tšilli kauna, porgandit. Teisel pannil praadisin peekonit ka kõrvale, et proteiini ka saada. Hommikusöök nägi nii hea välja ja kõhud olid ka nii tühjad seega pildi tegemine ununes täiesti ära -.-

Peale sööki hakkasin siis asju pakkima - samal ajal Skypesin Tessaga.. arutasime, et kuhu küll minek võiks olla ja rääkisime niisama naistekat. Kell 11 pidin kindlalt valmis olema ja mina sain 10.40 juba omadega korda. Läksin siis alla - mõni neiu tuli alles dušši alt välja! Takso jõudis ka varem kohale ja minul oli juba paanika.. Maggie pakkis aga oma asjad viie minutiga ja oli kui vana rahu ise :D
Siis alles taipab ta mulle öelda: "Kuule, vaata, et sul üle 100 ml vedelikke kaasas pole!" Esimese asjana uurisin siis kohe: "Kas me läheme lennujaama vä?" (Meil oli tegelikult jutt, et üllatus ei tohi suur olla ja riigist välja kindlalt ei lähe) Maggie selle peale: "Aa, ei see on üks teine koht, kus ka ei tohi üle 100 ml vedelikke olla!"
Ha-ha-ha!
No igatahes ma loopisin koheselt oma liitrised šampoonid ja palsamid kotist välja :D :D :D lõhnaõlidega õnneks muret polnud - pole nii rikas veel, et üle 100 ml parfüüme osta!
Nii see taksosõit siis lõpuks algas - esimene peatus oli mu uue tuttava töö juures (uued tutvused tasuvad alati ära), sest Maggie unustas kõik need piletid ja asjad töö juures välja printida ja siis ma leidsin meile lahenduse (Aitäh Liis!). Teine peatus oli siis Heathrowi lennujaam (Maggie muidugi valetas, et see on rahvusvaheline rongijaam).

Kodus aega polnud, siis tuli end lennujaama/rongijaama WC-s üles lüüa :)

 Kui lennukile hakkasime minema, siis ta küsis, et kas ma sain ikka aru, et me lennuki peale läheme.. ma vastasin: "Aa.. need polegi need õhus sõitvad rongid vä?"  :D :D Olgu, sain teada, et lendame riigist välja, aga kuhu? Ei teadnud, sest ei vaadanud ühtki tablood vms. Lennukis siis avastasin, et kõik ajakirjad saksa keeles. "Maggie, kas lendame Saksamaale?" Maggie muigas ja vastas: "Jah, Münchenisse. Naudime Saksamaad pühapäevani."

Jeeei! Lendame Saksamaale :)

Mina sain koha akna alla ja Maggie keskele, aga tema kõrval oli koht veel tühi. Arutasime pikalt selle üle, et kes sinna küll istuda võiks. Algul pakkusime variante, et keegi jämedam, kes laiutab ja norskab.. aga siis läks jutt meeste peale. Lootsime ja ootasime, et ikka mingi kena meesterahvas selle istme hõivab.. ja nii ta läks! Maggie kõrvale istus Keanu Reeves :D :D Okei, okei.. temale väga sarnane meesterahvas.

Mina nautisin oma vaadet kuni märkasin, et Maggie räägib oma kõrval istuva Keanuga.. sulgesin silmad ja tukkusin veidi, seega ei kuulnud enam midagi, mis nad seal oma vahel seletasid, aga vestlus tundus väga sõbralik olevat.
Maandusime Münchenis. Lõpuks. Mu jalad said maad puutuda ja kõrvad tulid ka lukust lahti. Jalutasime pikalt lennujaamas väljapääsu juurde kuni peatusime, sest Maggie pidi mulle siiski midagi ütlema.
"Tegelikult on selline lugu, et meil läheb viie tunni pärast uus lend."
Minu reaktsioon: "Mis sa teed nalja vä?"
Igatahes see mees oli ikka veel meiega ja ta teadis meie lõplikku sihtpunkti ning tal oli ikka päris naljakas vaadata, kuidas ma seal minišoki sain.
Maggie arutas, et kas ootame viis tundi seal või lähme vaatame Müncheni ka üle, aga meil ei jää seal olekuks palju aega ja kas riskime võõras kohas rongiga sõita, sest teisest lennust maha ei tahtnud ka jääda.. Siis pakkus Keanu (ei hakka tegelikku nime parem avaldama), et ta võib meid Münchenisse viia. Muidugi nõustusime, sest Maggie oli päris hea klemm temaga ja polnud hirmu, et tüüp meid kuskil maha ärib. Vähe sellest, et ta meid Münchenisse sõidutas.. ta tegi ka pisikese ekskursiooni meile :)  (jutt jätkub piltide all)

Meil oli Maggiega väga hea meel, et ta nii tore oli.. oleks ju tegelikult piisanud ka sellest, kui ta oleks meid lihtsalt Münchenis maha potsatanud.

Ma ausalt ei mäleta, mis ehitis see oli, aga väga kena vaatepilt oli. Ma muudkui pildistasin kõike, sest Maggie tegi rääkimistöö ja tal polnud aega seda kõike üles jäädvustada. Ma muidugi mõtlesin oma blogi peale ka koguaeg, sest tahan teiega kõike jagada..

See oli mingi platsi juures olev hoone.. sealt platsilt läksime tegelikult ühte kirikusse, mis oli..

.. just nii ilus ja võimas nagu sellel pildil. Ausalt öeldes ma olin täiesti hingetu. Keanu rääkis, et kui Münchenisse end sisse kirjutada ja kui sa oled usklik, siis su palgast läheb iga kuu mingi protsent kirikumaksu (pole kontrollinud, kas õige jutt.. aga ei usu, et ta niisama valetanud oleks)

See aga on Müncheni ooperi maja/teater

Siis muidugi me jalutasime ka sellest tänavast läbi, kus rikkad shoppamas käivad ja seal oma uhkeid autosid ''demonstreerivad''.. üks mu lemmikutest autodest sai ka pildile püütud. Sealt edasi jalutasime rongijaama tagasi, sest meil oli aeg lennujaama minna ja Keanu pidi oma business õhtusöögile minema..

Jätsime toreda džentelmeniga hüvasti ja läksime oma rongi ootama. No vaadake selle naise nägu - muigab nii magusalt, sest ta ju teadis, kuhu meil minek on.. Ma olin ikka jumala teadmatuses.
Lennujaama jõudes olin ma juba päris väsinud sellest päevast.. teadsin, et ees ootab meid veel tunnine lend.. seekord jäi aga üks tabloo mulle silma ja nägin, et sõidame Viini.
"Sa oled täiesti kreisi mutt," ütlesin Maggiele kui lennukisse astusime. Maggie ütles, et oleme ära teeninud puhkuse :) Viinis lennukist väljudes tundsid juba seda lämbet kuumust ja tekkis soov riided seljast kakkuda. Läksime bussi peale, mis meid õigesse väravasse viis.. siis me avastasime, et lennuki peal oli koos meiega kokku ainult 4 naist ja ülejäänud olid kõik mehed. Päevast juba jumala soojaks kamminud - tuli peale naerutuju ja me naersime seal kitsas bussis nagu kaks teismelist. Kõik vaatasid meid, aga nii naljakas oli ja muidugi oli vaja veel peale toota, et seal bussis hakkab toimuma räme orgia jms. Ha-ha-ha!
Igatahes.. ma olin täiesti väsinud.. sõitsime veel 40 minutit rongiga ja siis jalutasime oma kotikestega kell 1 öösel hotelli. GPS-i saime kasutada ainult rongijaama juures - vaatasime enam-vähem ära, kus suunas minna ja hakkasime tatsuma (ma olin õnneks nii tark, et tegin screenshoti kaardist, mis hiljem meid päästis).
Hotelli ukse juures ootas meid punane vaip ja sõbralikud administraatorid. Saime lõpuks oma toa teada ja sõitsime liftiga üles.. avasin toa ukse ja panin tule põlema..

Toa koridor, kus paremat kätt jääb siis vannituba ja vasakul pool on riidekapp..
..alumisel korrusel oli siis nagu elutuba või midagi sellist..
trepist üles minnes ootas meid..
suure voodiga magamistuba, kus oli veel omakorda WC ja telekas.. Voodi on kortsus sellepärast, et minu traditsioon on alati hotellituppa jõudes voodisse hüpata ja paar minutit mõelda, kui tore on mu elu..
Kaua me enda tuba imetleda ei jõudnud, sest uni tuli peale ja järgmisel päeval oli vaja seiklema minna.. administraatoritelt saime linna kaardi (paberil) ja hing juba ihkas Viini tänavaid avastama minna :)

Ärkasin kell pool 12 üles ja siis tegime võistluse, et kes saab kella 12ks valmis.. muidugi kumbki ei saanud, sest enda sättimiseks ja lobisemiseks läks rohkem aega kui pool tundi. Väljusime hotellist hoopis kell 1, mis oli tegelikult väga mõistlik, sest isegi sel kella ajal oli õues meeletult palav.. Mis siis kell 12 oleks olnud? :O
Stephan platzil asuv kirik Stephansdom, mis on üks kõrgematest kirikutest üldse..
.. mis nägi seest välja sama uhke ja massiivne kui väljast ;) Kui kirikust väljusime, siis püüdsid kinni meid ühed müügimehed, kelle kaudu saime kontserdipiletid klassikalise muusika kontserdile.. mainin ära, et tänu nendele saime 20 eurot pileti pealt alla, seega hoidsime kokku 40 eurot. Ma olen alati tahtnud inimestele selgeks teha, et müügiinimesi tuleb kuulata, sest nad ei passi seal ainult sellepärast, et sind tüüdata või sulle midagi pähe määrida, vaid pigem teevad sulle superhäid pakkumisi.. olen ise ka ju müügiinimesena töötanud ja tean, et niisama ma seal ei passi, sest alati meil ongi need kõige paremad pakkumised ;)
Nagu sellelt pildilt näha, siis Viinis olidki kõik hooned nii kõrged ja klassikalised.. mööda peatänavat edasi tammudes jõudsime järgmise kirikuni..

St. Peter's kirik oma uhke kupliga..

mis oli seest hästi uhkelt kaunistatud ja üles vaadates..

..oli kuppel seestpoolt selline.. wow.. Istusime seal veidi, sest hinged oli vaja pattudest puhtaks saada ning samas oli ka hea jahe puhata..

Kirikust edasi minnes jõudsime Hispaania ratsakooli juurde.. Läksime sealt suurest avast läbi ja jõudsime..

rahvusvahelise raamatukogu juurde, mis oli suletud.. aga samas hoones oli ka veel mingi muuseum, mida külastama ei hakkanud, sest väljast vaadata piisas küll :D :D Siis Maggie ütles, et ta on väsinud ja tahaks tukastada veidi. Mis seal ikka - jäin üksi Viini peale tatsama ja Maggie läks hotelli tuttu.. Kuhu ma küll üksi ringi jalutades jõudsin?

Hakkasin siis pangaautomaati otsima, et võtta välja kindel summa, sest siis tean, et saan täpselt nii palju laristada.. Jalutasin ja tatsasin, kui jõudsin sildini, et pangaautomaat kuskil seal.. keerasin tänavale sisse ja tuli välja, et see on maja sees olev tänav.. seal oli nii kohvikuid ka nipsasjakeste poode. Väga armas ja tänava lõpus oli..

.. selline purskkaev, mille kõrval oli siis ka pangaautomaat. Käsi südamel - pole kunagi nii ilusas kohas oma kontojääki vaadanud :D

Sain oma raha kätte ja siis algas missioon - leida kohvik, kus saab mõistlikku hinna eest veini juua.. No taevane arm, kus olid ikka hinnad 150 ml veinil. Lõpuks olin alla andnud ja otsustasin hotelli poole jalutada, aga siis jäi veel viimane koht silma. Haarasin laualt menüü ja nägin, et sealsed hinnad on megahead. Istusin sinna maha ja veini asemel tellisin paar külma jooki, et end maha jahutada. Lõpuks helistasin ka Maggiele, kes oli poolteist tundi juba mu kõrvalt kadunud olnud. Juhatasin ta Sparky's baari..

Maksin arve eelmises kohas ja otsustasime Maggiega, et võiks väikese õhtusöögi teha. Leidsime söögikoha Nordsee ja tellisime kumbki omale võileivad ja siis kahe peale frititud krevetid.. mm kui head olid.

Magustoiduks oli meil kuulus sachertorte, mis oli tõesti maitsev (soovitav soojalt järele proovida) ja siis üks kreemikoogitükk, mis maitses samuti hästi. Koogikesed ostsime Aida kohvikust :) Nautisime õhtut samas Stephan platzil, kus oli väga ilus vaade kirikutornile, mis oli päikese loojudes veel ilusam kui enne. Lõpuks hakkasime liiga palju haigutama ja jalutasime hotelli tagasi, sest homme ootas meid uus päev.

Hommikusöök oli meil jälle lõunasöögi eest ka, sest kell oli juba 14.. hahaha, no mis sa teed, kui oled puhkusel ja sul on võimalus magada kui printsessil :) Leidsime sellise kiirtoidu koha nagu U BOX, mis oli ülihea.. Meie karpides on kebabiliha (kana) riisi ja kolme erineva salatiga.. Sellest sai mu lemmiksöök seal :) Hiljem muidugi maiustasime ka jäätisega (seal oli jäätis ülipopp vist palavuse tõttu).. mina sõin nutella jäätist, mis oli nagu superhea.
 

Meie teise päeva missioon oli üles leida need teised suured tornid, mida me esimesel päeval nägime.. tuli välja, et see hoone on linnahall ja kaarti osavasti kasutades jõudsime sinna kohale..

Selle selfie saatsin oma emale, et ta ikka teaks, et ma elus olen ja Maggie ka minuga on :)

Linnahall siis lähemalt vaadates..

Selfie kaardiga, sest selle kasutamises olin ma juba superosav.. ära ei eksinud kordagi :) Viimane pilt sellest kaardist, sest..

..sest me läksime ühte parki lesima.. kuna meil tekke ja asju kaasas polnud, siis Maggie kasutas meie kaarti, et oma pead toetada.. lõpuks kui minema hakkasime, siis avastasime, et kaart on üldse kadunud. Lendas minema tuulega :D :D :D Tegelikult seal pargis oli kuskil ka Mozarti kuju, mida me üles ei leidnud -.-
 
Lugu pokemonidest:
Nautisime Maggiega aega seal pargis ja seletasime tühjast-tähjast.. siis jäi pilk ühele kutile, kes jalutas oma telefoniga seal ringi. Ma kohe: "Oh, see otsib raudselt pokemone!"
Maggiega arutasime, kui tobe see on ja siis ma hakkasin otsima veel neid, kes seda pokemoni mängu mängivad. "Oh, seal ka kaks tükki ju! Hahha. Nagu paranoia!"
Tore oli naerda küll nende üle, aga siis avastasin, et pokemon on ju igas keeles pokemon.. Hahahaha.. inimesed mu ümber said ju siiski aru, millest ma rääkisin. Maggie muigas selle kõige peale, aga mina naersin reaalselt kõht krampis..


Õhtul oli kontserdile minek ja selleks oli vaja end üles lüüa.. nagu naistel ikka võtab see kauem aega kui arvasime ja et kohale jõuda, pidime lausa jooksma :D :D kaarti ka polnud ja pidime loogika järgi sinna minema..

..õnneks läks kõik ilusti ja isegi 5 minutit jäi aega üle.. meid juhatati oma kohtadele väga viisakalt ja nautisime muusikaelamusi.. pildilt vasakpoolne viiulimängija oli ülisuper ja talle oli jäetud ka kõige raskemad osad mängida. Keskmine kutt mängis seal vahepeal täitsa lolli.. koguaeg itsitas ja naeris.. hahaha, aga samas oli nii nunnu teda vaadata, kui ühe loo ajal olid tal valed noodid ees.. Müts maha kuti ees, sest ta mängis kuulmise järgi kaasa ;) Kokkuvõttes oli kontsert väga tore elamus ja jäime mõlemad rahule.
Järgmisel päeval väljusime hotellist üldse kell 16, sest vedelesime pikalt voodis ja lugesime oma raamatuid.. meile helistati tuppa isegi, sest arvati, et me ei soovigi oma tuba koristada lasta.. Igatahes - ajasime oma kargud kõhu alt välja ja olime valmis viimast päeva vastu võtma!

Seekord olime rohkem valmistunud.. tahtsime samasse parki minna - hotellist virutasime voodikatte ja kaasa said võetud ka raamatud.. Me olime väga rahul, et alles kell neli hotellist väljusime, sest isegi siis oli veel tänavatel nii palav. Mul oli seljas ainult aluspesu ja see valge kleit ning ikkagi higistasid julmalt, sest õhku absoluutselt polnud.. kõige parem otsus oligi parki pikali minna, sest seal oli vähemalt võimalus puude alla varju minna.

Mainin ära, et viimasel päeval leidsime siis ka toidupoe üles.. hahahah.. pikniku jaoks ostsime sealt igast snäkki ja mina ei saanud jätta kasutamata võimalust - osta kodujuustu! Inglismaal võid sa und sellest näha :)

Pargis olime nii kaua kuni enam ei näinud raamatut lugeda, sest pimedaks läks.. Hakkasime sealt siis lahkuma ja teate, mis avastasime?? Hahahah.. see Mozarti kuju oli koguaeg me seljataga olnud, kui seal pargis lesisime. Pimekanad koos ma ütlen!

Chaneli poe ukse kõrval oli suur peegel.. otsustasime viimase selfie teha ja hotelli magama ära minna, sest pidime hommikul kell 5.45 üles ärkama.. ei saanud enam midagi pool päeva lösutada.

Minu kõige-tervislikum-hommikusöök-maailmas maitses päris hästi lennujaamas, sest kõht oli väga tühi ja mingi lambise muffini eest ma kuut euri küll maksma ei hakkanud..

Fotosüüdistus, et Maggie kannab Primarkist ostetud riideeset (tal oli veidi jahe ja laenas mu jakki).. tegelikult talle üldse ei meeldi Primarki kaup, sest see pidi olema valmistatud lapstööjõudu kasutades.. hahaha.. sel hetkel oli ta selleks sunnitud.
Viinist lendasime seekord Frankfurdi lennujaama. Mainin ära, et kõht oli ikka tühi eksole.. ja seal sama kamm - mingi muffin maksab kuus euri ja närune võiku viiekas. No pigem nälgin.. Maggie ei hoolinud söögist üldse ja magas pigem, aga mul ei andnud hing rahu. Jalutasin veidi ringi veel kui nägin, et ühel naisel on mäki kott käes suure einega. Oiplaa - see pidi olema just ostetud!
Otsisin kohe mingi kaardi ja mu silmad ei valetanud mulle - Mcdonalds asus teisel korrusel. Ma lausa jooksin sinna! Seitsme euriga üks kanawrapi eine saada polnud sugugi paha ;) Sõin oma pisikese kõhu täis ja hakkasin raamatut lugema, sest lennukini oli aega veel kaks tundi. Maggie tukkus ikka veel rahulikult pinkidel.. kel hakkas lähenema lennule ja äratasin ta üles.
Seisime siis järjekorras ja siis Maggie vaatas tablood - Vancouver. Ei no tore - lendame veel valesse kohta ka :D
Meie lennu värav oli ära vahetatud.. tekkis juba pisike hirm, et äkki oleme hiljaks jäänud, aga jõudsime ikka ilusti õigesse kohta õigeks ajaks.
Inglismaal maandudes oli tunne, et olen koju jõudnud.. kodus tegin veel videokõne Tessaga ja peale seda vajusin tuttu ära.

Algab puhkus..

Ärkasin üles enne kuut.. tegelikult mul oligi plaanitud, et ärkan siis üles, sest tahtsin saata Maggie ja poisid ära.. aga äratust mul polnud - mind päästis mu põis, mis hakkas lõhkema. Silmad olid alles poolsuletud kui Tristan teisel korrusel juba ringi rahmeldas ja Skyler nuttis, sest ta ei tahtnud sugugi üles tõusta. Kallistasin Maggiet ja poisse.. ning juba nad ruttasid takso peale. Ma käisin lõpuks vetsus ära ja vedasin end voodisse tagasi. Tuba oli nii sassis, et oleksin oma jalaluud lausa murdnud.. Magasin kokku peale reisi kuskil 13 tundi.. kartsin, et olin voodi külge kinni kasvanud :D :D

Ajasin end maast lahti ja alustasin oma päeva toa koristamisega:

Jah, sai täitsa korda mu printsessi toake :)
 Teisipäeval ja kolmapäev sai ka ülejäänud maja koristatud.. aga täna olen ma vaeva näinud selle blogi kirjutamisega.. Kõik mu sõbrad lähevad weekendile tantsima, aga mina otsustasin, et sellele toas istumisele panen punkti jalutuskäiguga pronkshobuse juurde!

Kuidas mu tervislik eluviis ka läheb?

Nojah.. vahepeal oli siin Viini reis jne.. aga siiski olen ma püüdnud väga tublisti hakkama saada. Alates üleeelmisest esmaspäevast kuni tänaseni olen siis kaotanud 2,4 kilogrammi.

Paar pilti ka mu toitudest:







Poolteist nädalat puhkus on veel jäänud.. kas koristan terve selle aja? Või leian ka muid tegemisi..
jätkub..

PS. Kui soovite küsida mu nippe kaalulangetamiseks, siis ma ei ole kade ehk küsi julgelt :)