Pühapäev, 18. september 2016

sügismasendus

Hei kõigile!

See postitus tuleb rohkem emotsioonidest, mõtetest ja plaanidest.. ehk postituse lõpus oskad mulle nõu anda ;)



Avastasin, et sügis on kätte jõudnud

Selle nädala esimesel poolel olid meil siin veel tapvalt kuumad ilmad. Teisipäeval ulatusid kraadid kuni 34ni.. suht surm oli sel päeval :D
Kõik oli tegelikult nii lõbus, sest päike paistis ja sai veel kleite kanda. Lapsi ei pidanud paksult riidesse panema ja sai õues ringi joostud. Kolmapäeval oli mul veel täiesti vaba päev, sest laste isa tahtis poisse terveks päevaks, seega kõik tundub ju jumala okei olevat.. kolmapäeval oligi veel tore :D Käisin hommikul peale laste üleandmist kolme kilomeetrit jooksmas, sest päeval oleksin kuumuses otsad andnud. Siis tegin cardio harjutusi veidi, et end ikka vormis hoida ja kaalus alla võtta. Motivatsioon on laes ja jätkan selle kõigega ikka veel :)
Õhtul jalutasin kooli, et minna oma teisse tundi, mis oli seekord sama lahe kui esmaspäeval. Naljakas, et mulle meeldib koolis käia :D :D :D :D

Neljapäev oli selline tavaline päev poistega: hommikul kooli, päev otsa pisikesega, tuduaeg, kooli Tristanile järele, emmele vastu.. Kui lapsed said üle antud, siis rääkisin Tessaga tunnikese telefonis. Peale seda kõnet taipasin, et tunnen millestki puudust. Igatsesin seda, mis oli mul Eestis koguaeg nina all - sõbrad.
Eestis oli alati kellelegi külla minna või siis niisama kokku saada, kui kodus igav hakkas ja ema oli ära tüütanud, aga siin pole mul kuskile minna. Vahepeal on täiesti tunne, et olen justkui selle maja külge aheldatud vaimselt.. sest see on põhimõtteliselt ainus koht, kus saan omas keeles rääkida ja kus inimesed teavad mind.

Sel ööl oli meie kandis meeletu äikesetorm. Mina muidugi kardan äikest ja müristamist meeletult.. õigemini pole hirm, et miski lööb majja sisse ja saan surma. Hirm on pigem sel ajal üksi olla. Nii ma siis pakkisin oma teki ja padja kokku ning läksin Maggie juurde. Ta muidugi võttis mu vastu ja nii ma sel öösel tudusin pooleldi värisedes ja pooleldi tänulik olles Maggie kaisus. Kuna uni oli sel öösel häiritud ning nüüd pean hommikuti veel pool tundi varem üleval olema, siis hommikul ärgates oli ikka raske silmi lahti saada.. terve see päev ladistas veel vihma ka, mis tegi veel uimasemaks. Jah, sel reedel jõudis siia sügis..

Sünnipäeva tähistamine

Laupäeva hommikul oli nii vahva ärgata, kui poisid ja Maggie kingituste ja lauluga üles minu tuppa tulid.. Skyleri poolt oli raamitud pilt meie rotiperest, Tristani poolt pisike karp kommidega ja Maggie kinkis mulle reisi Prahasse. Jah, lugesid õigesti, läheme jälle kahekesi reisule!! Seekord ootab meid Tsehhi pealinn Praha :)
Kingitus, mis tegi tuju nii heaks, sest reisimine mulle meeldib ja sel aastal olen seda korduvalt juba teinud :) AITÄH MAGGIELE! Armastan oma Inglismaa perekonda..

Sel päeval tuli meie külla Kaire oma poistega Brightonist, et tähistada siis minu vananemist. Tegime riisi salatit, avasime viimase paki Geisha komme, sõime kooki ja muljetasime. Õhtul tulid veel külla Maggie sõbrannad Maarja ja Kaia. Väga supertoredad naisterahvad, kellele rääkisime oma seiklustest Maggiega ning õhtu oli kokkuvõtteks väga-väga soe ja sõbralik.

Pühapäeva mõtted..

Täna sain magada nii pikalt ja rahulikult, et kella vaadates polnud isegi süümekaid, kui silmad lahti sain. Ajasin oma pepu maast lahti ja läksin kohe jooksma ja trenni tegema. Kõik teised olid Legolandi külastama läinud ning sain rahus oma harjutusi teha.
Siis otsustasin linna minna, et endale sünnipäeva kingitus osta: pulsikell. Aga selgus, et see pood, kus ma eelmine kord juba ühe välja valisin, ei müü neid enam, sest inimesed ei ostnud neid. EI NO TORE KÜLL! Mis ma pole siis inimene või? Igatahes jalutasin selle jaoks linna, et netist omale kingitus tellida :D Ülejäänud ajast jalutasin sihitult ringi.. mõtlesin, et äkki leian endale siis sügiseks uued tennised, sest praegused ribadeks juba kõnnitud.. aga jah, need tellisin ka siis netist, sest midagi tarka ma ei leidnud :D
Koju jalutades nägin nii palju noori, kes chillisid koos ja nautisid oma pühapäeva õhtupoolikut. Mina aga jalutasin üksi kodu poole.. ÜKSI! Jälle tabasid mind mõtted, et ma olengi ju tegelikult siin üksi. Reedel ja laupäeval mõtlesin küll välja minna, et äkki leian endale sõpru.. aga no polnud mingit isu sellise ilmaga ja ÜKSI linna peale kondama minna. Ma ei tea, kas see sügise tulemine oma masendusega on mulle üksinduse tunde peale pannud.. või nii tegelikult ongi.
Jah, mul on siin Meeri, aga ärgem unustagem, et ta elab Londonis ja ma ei saa teda ka ära tüüdata. Olen muidugi kohanud ka teisi eestlasi siin ja kellele saaksin kirjutada, aga ma ei ole nendega ju nii lähedane ja kõigil pole aega ka, et minuga õhtuti kokku saada.. Sellele kõigele mõeldes tekib ka koduigatsus.. ehk siis pisar silmis lõpetan selle postituse kirjutamise ja loodan, et homme ootab mind ees uus ja parem päev.



Kallistan kõiki oma sõpru, kes Eestisse maha jäid!

Kolmapäev, 14. september 2016

Kuhu küll aeg lendab?

Tere kõigile lugejatele, kes mind veel ära pole unustanud!

Mu viimasest postitusest on häbiväärselt palju aega möödunud.. ei saa ise ka aru, et kuhu sellel ajal nii kiire on, et muudkui käest jookseb :)

#ostsinuuemütsi

August oli kui puhkuse kuu..

Tõsi! Nii ta oli.. Augustis tegin tööd ikka väga minimaalselt. Esimesed kaks nädalat olin ju üldse vaba, sest pere oli Eestit külastamas. Ma ei saanud arugi, kui kiiresti need nädalad möödusid.. Õnneks Maggie ei unustanud mu tellimust ja tõi mulle eesti leiba! Eelmise postituse all tuli välja, et siiski kodujuust on Inglismaal olemas, aga selles olen ma enam kui kindel, et musta leiba siin pole :)

Esimene päts leiba kadus kui tina tuhka.. teist pätsi hoian veel sügavkülmas :D

Paar päeva oli mul ka tavalist tööpäeva lastega. Me käisime kolmekesi ühel perepäeval, kus oli võimalik näha taluloomi, sisalikke ja madusid. Muidugi oli seal ka võimalus lastel ringi joosta ja erinevate mänguasjadega mängida - kodu asjadele oli see päris hea vaheldus.

Minu inglikesed lambaga.. tegelikult nad olid loomadest vaimustuses ja pisike Skyler pole pildile sunnitud - see on ta poseerimisnägu :D
Kui nad Eestist tagasi tulid, siis Skyler oli ära õppinud minu nime.. seega nüüd hüütakse mind üle maja: "Luuusssaa!"
Kui nüüd aus olla, siis pisike õppis Eestis väga väga palju rääkima. Ma sain lapsest täitsa teistmoodi aru, kui ta kasutas enda väljendamiseks hoopis sõnu mitte nuttu.


Juba järgmisel nädalavahetusel sõitsime kõik koos Brightonisse Maggie sõbrannale külla, et tähistada Kaire poja sünnipäeva. Sinna vahele suskasime ka Skyleri sünnipäeva, mille jaoks Maggie pool ööd torti valmistas.

Oli väärt poolt ööd küll.. hihihi - ma vaatasin filmi üldse sel ajal :D
Brightonis sai veedetud üks pikk nädalavahetus ehk siis reedest esmaspäevani. Selle sees oli muidugi 6h rongiga ja bussiga sõitmist, mis oli lausa tappev kohati. Aga elasime üle ja kogu seal oldud aeg oli väga vahva.

Kuna Kaire oli ka just Eestist tulnud, siis leidis laualt eesti komme :)

Kõige oodatum augusti puhkus.. Bulgaaria

Meie start oli laupäeva öösel vastu pühapäeva kell 3. Laupäeva õhtul olin mina tegelikult üldse Londonis - nautisin oma vaba aega! Isegi asjad olid pakkimata.. Pidin siis viimaste rongidega Windsorisse tagasi tulema.. rongijaamas selgus aga, et üks rong hilineb. AITÄH NAGU! Selle tõttu jäin ma maha Windsori viimasest rongist, mis läheb Slough'st. Ma pidin paari tunni pärast kindlasti kodus olema, sest muidu ma reisile ei saa. Õnneks päästis mu hädast välja üks sõpa, kes viskas mu Windsorisse ära. Ausalt öeldes ma olin täiesti kindel hetkeks, et jäängi sinna Londonisse üksipäini.. aga kõik läks ikka hästi.
Jõudsin öösel kell 1 koju.. kõik magasid.. ma hakkasin asju pakkima :D Ega mis mul nii väga kaasa vaja võtta oli? Ujumisriided, kleidid, seelikud ja muud õhukesed hilbud.
Mainin ära, et tõusin hommikul kell 9 ja polnud kordagi silma looja lasknud, aga mind ootas ees kolme tunnine lend ja reis lennujaama ja terve päev Bulgaarias.
Kell kolm oli takso maja ees, lapsed krabasime une pealt ja viisime taksosse ning reis võis alata.. lennujaama poole sõites avastas Maggie, et unustasime poistele jalanõud kaasa võtta. HOIATUS: ärge kunagi minge reisima öösel, sest teie mälu ei pruugi just kõige parem olla!
Nii me siis vedasime lapsi süles kuni ostsime Bulgaarias neile uued crocsid. Vedas poistel! ;)

Meie hotell, kus olime terve nädala..

Sain nautida merd, millest tunnen megalt puudust :)

Otsustasin üks õhtu, et lähen ka siis välja chillima.. aga terve see ümbrus oli inimtühi, kui mina välja jõudsin.. Läksin tuppa magama tagasi :D

Paradiis

Tegelikult oli Skyleri õige sünnipäev meie reisi ajal.

Vaade piraadilaevalt

Jalad helesinises meres.. tegelikult käisin meres ujumas ka ;)

Lummav vaade loojangu ajal
Bulgaaria reis oli nii mõnus - iga jumala päev oli seal 30 kraadi sooja ning hotelli basseini veed jahutamiseks parajad kohad, kuhu pea ees sukelduda. Lastega tugevnes usaldusside, sai veidi päevatitatud ja sain isegi haige olla. No kes kurat jääb 30 kraadises kuumuses haigeks? IKKA MINA! Tegelikult sain ma külma konditsioneerist ja nii ma siis kaks päeva siruli olingi.

Reede hommikul oli aga äratus kõige toredam, sest meie passid olid kadunud. Olime täiesti kindlad, et need on ära varastatud, sest kuskil neid polnud. Ainus, kes koju oleks saanud tulla olin mina, sest mul oli ID-kaart olemas. Oleksime pidanud hakkama jamama saatkondadega ja meeletu raha, mis kaotsi oleks läinud.. aga tegelikult lõppes asi nii, et meie passid olid administratsioonis. Naljakas oli see, et kui me palusime, et nad passe seal edasi hoiaks, siis öeldi, et enam nad passe seal hoida ei saa.. mingi napakaks vabanduseks toodi, et täna tuleb mitu bussi turiste juurde ja neil pole ruumi. Kuna seifi eest pidi 5 lev'i päevas maksma, siis muud teha polnud, kui viimased kaks päeva passe endaga kaasas vedada..

Pühapäeval jõudsime ilusti tagasi Inglismaale.. koduigatsus oli juba nii suur, sest kaua sa ikka jõuad seal päikese käes lesida. Lennukis pidin istuma kahe mehe vahel, sest see lennufirma oli nagu täiega nõme.. teadsid, et meil on väikesed lapsed, aga kohad pandi ikka varuväljapääsu juurde ja siis õiendati meie kallal, et me ei saa lastega sinna istuda. Igatahes.. üks vanem mees mu kõrval haises higi järgi ja teine oli hommikul pudeli mingit läilat lõhnaõli peale kallanud. Kui sealt lennukist pääsesin, siis pisar oli õnnest silmis :D :D :D

September oli kätte jõudnud..

Esmaspäeval oli Tristanil kohe esimene koolipäev, Maggiel tööpäev ja minul oli esimene pikk päev ainult Skyleriga..

Uhke koolipoiss :)
Kassid kodust läinud, siis hiirtel pidu
 Tegelikult saime Skyleriga reisul väga väga sõpadeks. Ta ongi nagu minu poeg.. käime koos mänguplatsidel, õpime uusi sõnu, oskame juba ühest kümneni numbreid, laulame mõmmi laulu ja käime vennal koolis järel.
Uskumatu, aga see kaheaastane poisiklutt on keeleliselt väga arenenud.. ei imesta kui ma ta kolme aastaselt lugema panen :D :D

Nüüd mul on Skyleri tuduajal aega iseenda jaoks.. saan kaks tundi puhata ja koguda, et õhtuni välja jõuaksin rabeleda

Tristan pole ainus koolilaps..

Enne Bulgaaria reisi käisin kolledžis testi tegemas, et minna inglise keelt veel õppima. Sain sise upper-intermediate klassi ning koolis hakkan käima esmaspäeviti ja kolmapäeviti peale tööpäeva seitsmest kuni üheksani.
Sel esmaspäeval oli mul esimene tund.. oh kui tore see oli!
Klass on mul väga-väga multikultruurne, kes on Indiast, Poolast, Venemaalt, Lätist, Hispaaniast jne.. Täna ootab mind ees teine tund - pole kunagi kooliminekut nii suure põnevusega ootanud kui praegu :) Kooli lõpus pean sooritama eksamid ja saan endale Trinity tunnistuse, millest võib mulle palju kasu tulla!



Mul on tulemas sünnipäev, mida tähistame juba sellel nädalavahetusel koos Maggie eesti sõbrannadega ja poistega. NII OOTAN!
Kuidas aga kõik läheb? Mis kingitusi ma saan?
Seda kõike järgmises postituses :)
Aitäh Sulle, kes sa minu tegemistega kursis oled ja mu blogi loed!