Inglismaal ei saja ainult vihma..

Tervist kõigile!

Mõtlesin, et vahelduseks võiks märku anda, et olen elus ja ei saa öelda, et terve... miks? Loe ja saad teada :)

Alustame siis sellest..

Et päev peale viimast blogi postitust sain kokku eestlastest tütarlastega, kes elavad Windsoris. Mind kutsuti nendega tutvuma ja mõnusat õhtut veetma - muidugi ütlesin ''jah'', sest uusi tutvusi on alati vaja. Seega kappasin tol õhtul kohale.. kuigi olgem ausad, muidugi ma veidi põdesin, sest see ärevus tunne vms on alati sees, kui uute inimestega kohtud. Aga mis seal ikka - tegin mingi ülichilli näo pähe ja proovisin näida vabana. (Ma tean, et need neiud loevad ka mu blogi, seega andke mulle siis teada, kui chill ma tegelikult olin :D ) Õhtu oli kokkuvõttes tore - jõime veini, sõime snäkke, rääkisime, kuidas Windsorisse sattusime ja nautisime seltskonda. Nojah, muidugi olin ma enamus ajast vait, sest hästi palju räägiti Games of Thrones'ist (see hetk kahetsesin, et selle sarja esimese osa ajal magama jäin ja alla andsin) ja muidugi enamjaolt räägiti ka inglise keeles, sest koos polnud ainult eestlased.
Ma loll unustasin küsida, et kas ma pilti ka võin kõigist teha ja seega... mul pole kahjuks pildi kujul sellest õhtust lugejatele tõendit.

Aga.. kui ma sinna jalutasin, siis tegin ühest majast pilti, mis mulle tohutult meeldis..

Üks ilusatest majadest..

Lõpuks sain ka Windsoriga tutvuda

Eelmisel laupäeval tuli Meeri hoopis Windsorisse külla koos oma sõbrannaga. Kuna sel nädalavahetusel olid lapsed isaga, siis kasutasin võimalust ja andsin Maggiele ameti - giid. Me pidime ammu juba Windsorile tiiru peale tegema, aga kuna olin siin haige jne.. siis jäi see asi katki. Päev oli meil täiega tore - käisime Etoni kolledži ees, kus käivad rikaste perede poisslapsed haridust saamas (tundsin täiega raha lõhna seal kooli ees, kui kuulsin, et aastamaks on kuskil 40 000 naela); nägime Windsori lossi nii eest kui ka tagant; lõunatasime ühes hiina restoranis, kus võis süüa nii palju kui tahad kaheksa naela eest; käisime shoppamas (nagu alati) ja mõtlesime õhtu plaane. Mina sain muidugi aru, et lähme Windsoris välja, aga Meeri selle peale nagu ei tulnud.
Olime parasjagu New Looki poes - Meeri ostles üksi, sest minul, Kadril ega Maggiel polnud midagi vaja. Seletasime seal poe eesotsas pikalt ja laialt endist kuni Meeri oli lõpetanud. Tahtsime kohe näha, et mis ta siis kokku ostis ja siis avastasime, et me tahame ka siiski. Nii me jooksime kolmekesi kui peata kanad erinevates suundades, et endale ka midagi osta. Naised hoos!
Lõpuks päevast, päikesest ja tatsumisest väsinud leidsime, et on aeg veinitama minna. Maggie otsustas, et jätab noored omapäi ja läheb kodu korda tegema. Neiudega istusime ühte kohvikusse, mis asus Thamesi jõe ääres ning lobisesime tühjast-tähjast.

Neiud noorukesed

Kell hakkas juba õhtusse tiksuma, saatsime Kadri rongile ja ise läksime koju sättima. Minu jaoks oli see õhtu viimane välja minek, sest esmaspäevast algas tervislik elustiil (räägin hiljem sellest ka). Selle puhul tuli eriti korralikult end üles lüüa ja õhtut nautima minna!

Selfi minust

Pildike minust ja Meerist aka Lottest

Tegelikult oli lugu nii, et meiega liitus ka üks tütarlastest, kellega siis neljapäeva õhtul kohtusin. Kolmekesi läksime Windsori kohaliku klubisse Atik. Algul passisime tükk aega vales järjekorras üldse.. oh, ma olin nii vihane! Aga õnneks õiges järjekorras ei pidanud kaua ootama. Kõige naljakam mälestus sellest õhtust oli see, kuidas üks mustanahaline mind tantsima sikutas ja siis ma nägin ränka vaeva, et ta küüsist pääseda. Tüdrukutel oli muidugi naljakas pealt vaadata, kuidas ma tüübist lahti tahan saada! Kõik lahenes siiski ja katsusin igasugustest tüüpidest eemale hoida, aga no mis sa teed, kui nad ikka ligi tikuvad.. siit õppetund: PUNASE KLEIDIGA EI TASU VÄLJA MINNA!

Jalutuskäik

Pühapäeval, siis kui Meeri oli lahkunud, otsustasime Maggiega, et võiksime selle pronkshobuse juurde jalutada, millest ta koguaeg rääkinud on. Teekond ise oli aga 10 kilomeetrit pikk. Mis seal siis ikka - spordiriided selga ja minek!
Parim otsus sel päeval, sest see jalutuskäik polnud mööda tänavaid või mingit terviserada. Ei ei - see teekond oli üle põldude ja niitude. Seal jalutades oleksid võinud vabalt arvata, et oled Eestis. Väga vabastav ja mõnus! Sinna ma lähen veel ja veel :)

pronkshobune, mille juurde me jalutasime

Peale jalutust oli selline hea emotsioon - olid midagi oma päevaga teinud!

Tervislik elustiil

Eelmises postituses kirjutasin, kuidas Maggie mind üllatas reisiga Bulgaariasse. Kuna see on puhkus, kus tuleb nautida päikest ja võimalikult palju bikiinides olla, siis peab ka hea välja nägema. Päris nii ka ei tahaks, et kui rätiku ümbert võtan, siis keegi karjub kuskilt: "Vaalapüügi hooaeg on alanud!"
Nii me siis Maggiega otsustasime, et teeme trenni ja sööme tervislikult. Kuna ma siin olen ringi kappanud lastega juba paar nädalat, siis õnneks on juba võhma, et jooksmas käia ja ka harjutusi teha.
Söögi koha pealt pean end lihtsalt tagasi hoidma, et ei näksiks koguaeg, vaid sööks korralikult kõhu täis ettenähtud toidukordadel.

Puder maasikatega

Pannil kokku miksitud juurviljad peekoniga ja kirsid

Püreesupp peekoniga

Puder mango tükkidega ja kurgi võileivad

Nädalalõpu patustamine õunakoogiga

Soojad ilmad ja kavalad tuuled

Mainin uuesti, et Inglismaal tõesti ei saja ainult vihma nagu kõik seda ette kujutavad. Siin ulatusid kraadid vahepeal isegi üle kolmekümne..

Õue kraadid.. olen kindel, et päikese käes olles oli neid kraade veidi rohkem isegi

Ega toas ka suht jahedam polnud eksole

Sellise kuumuse tõttu olid muidugi kõik aknad pärani lahti.. ka öösel. Nojah.. esmaspäeva öösel juhtus selline tore lugu, et lennukid muutsid oma marsruuti ehk hakkasid lendama üle meie maja, mis tähendas seda, et see mühin, mis iga viie minuti tagant oli, äratas mind koguaeg üles. Unetu öö :/
Mainin ära, et need lennukid ei lendanud sugugi kõrgelt, vaid ikka parajalt madalalt, et näed lugeda, mis lennufirmaga tegu on. Kolmapäeva öösel aga juhtus nii, et öö polnudki enam nii soe.. ja nähtavasti sain siis külma, sest neljapäeva õhtul tundsin, et kurk on kibe. Reede hommikust üldse ei räägi - mul polnud häält, nina tilkus ja köhapoiss haaras ka rinnust kinni.
Teate.. see reede oli ikka täiesti kreisi. Ma tõsiselt kaalusin minema jooksmist: alustame sellest, et olin tõbine, siis tuli välja, et mul palavik ka; just sel päeval, kus mul oli hirmsasti vaja, ei võtnud laste isa lapsi, sest ta pidi kuskile minema; Tristanil algas koolivaheaeg ehk ma ei saanud puhata siis, kui Skyler lõunatudu tegi, sest pidin tegelema Tristaniga... oeh.. Lisaks oli juba nädala lõpp ning olin niigi väsinud (unetud ööd lennukite pärast ja kuumusest) ja poisid olid sel päeval eriti kiuslikud, sest ma ei olnud füüsiliselt võimeline kodust lahkuma ja neil oli üksteisest tüdimus peal.. Päeva lõpus ma jälgisin pingsalt kella ja ootasin, mil Maggie koju jõuaks, sest palavik aina tõusis ja tahtsin voodisse heita.
Teadsin kohe, et see kõigest külmetus ja läheb varsti üle, sest hetkel blogides on mul alles jäänud köha ja tilkuv nina ehk kiirabi kutsuma ei pidanud :)

Tegelikult on poisid väga vahvad

See reede reedeks.. tegelikult oleme juba omavahel väga sõpad ja saame hästi läbi. Meil on alati palju tegemist ja käimist. Sel nädalal me olime mitmel päeval mänguplatsil mängimas kui emme töölt tuli ning poistele hullult meeldis liivaga mängida, sest neil oli nüüd uus käru ja kühvel.

Skyler enda auku kaevamas

Tristan kaevas augu, et kõrvale lossi ehitada

Pildid:

Käisime poistega koolidiskol. Pildistas Nicole :)

 Seal diskol tuli mulle üllatuseks, et ikka veel oskavad pisikesed lapsed tantsida Los Del Rio - La Macarena loo järgi. Siin ka link, kes ei tea, mis loost lugu on: https://www.youtube.com/watch?v=anzzNp8HlVQ

Ehitasime emme tuppa onni, mis kaua püsti ei püsinud.

Minu ja Tristani kaelkirjakud, mis olid üllatuseks Maggiele

Hommikune külaline

Surfasin Internetis ja tegin huvitava avastuse, mille pidin ise kohe järele katsetama

Ühel päeval tuli kogu post ainult mulle..

Tristani bensiinijaam

Nõuanne! Kui sul lapsest kõrini saab, siis pane ta kasti peitu ja naudi oma lõunat.

Nagu ma ütlesin - meil on alati lõbusad ja teguderohked päevad!

Järgmises postituses tuleb juttu sellest, kuhu Maggie mind kolmapäeval viib (siiani üllatus) ja mida ma peale hakkan kahe ja poole nädalaga, kui mul pole lapsi..
Kallistan koduseid!