naabritüdrukuga koos Londonis..

Hello everybody!

Nädalavahetused on mul ju vabad.. ja nii ma siis otsustasingi, et mina lähen uitama. Kellega ma läksin? Mida ma tegin? Kus ma käisin? Ilusat lugemist..

Naabritüdruk

Kui sa oled kuskil välismaal või lihtsalt kodust kaugel, siis on väga tore, kui leiad kellegi eestlase. Alati jäädakse rääkima oma kaasmaalasega või siis vähemalt tervitatakse. Minul aga vedas nii palju, et minuga samas riigis on mu naabritüdruk, kellele laulsin kõrval toas serenaade ning häirisin valju muusikaga. Kui ta teada sai, et ma ka Inglismaal, siis võttis minuga ühendust ja nii me otsustasime, et kui olen end sisse seadnud, siis võiksime kokku saada..

Mina ja Meeri

Üksi uitama..

Mõeldud-tehtud! Olin terve ja laupäeval oli vaba päev - ideaalne võimalus sõbrannaga kokku saamiseks! Käisin pesemas, panin fancyd riided selga, pakkisin koti, sain palga ja võisin reisule minna. Maggiega naersime, et viie minuti pärast on talle kõne: "Kuule, ma olen eksinud. Seisan ühe punase postkasti juures ja ei tea kuhu edasi minna." Tegelikult asi nii hull polnud :) Jalutasin ilusti rongijaama välja ja ei eksinud sugugi ära.  Aga rongijaamas oli Maggiele esimene kõne küll - piletiputka oli suletud. Maggie juhendas, et saan self-ticketi automaadist pileti osta. Mul oli ainult paberraha ja masin miski pärast seda vastu võtta ei tahtnud.. mul oli vaja siis 20 naela müntideks saada, sest travel card maksis 14.60, aga mul olid ainult kümnesed. Nii ma siis küsisin ühest kohvikust, aga nemad ei vahetanud mul seda ära ja mul jäi üle ainult valuutapunkti küsima minna. Seal küll küsiti, et kas ma olen hull, sest röövin neid müntidest puhtaks, aga siiski naeratati ja anti 20 naela müntides. Läksin masina juurde tagasi ja toppisin ükshaaval 15 münti sinna masinasse.. mainin ära, et mind vaadati kui imelikku.. aga see masin ei võtnud ju sularaha vastu !?!?!?! :D Lõpuks sain oma pileti kätte ja reis võis alata.

müntidega automaadi juures

Sõitsin esialgu Sloughsse, kust sain edasi sõita Paddingtoni jaama.. Koht kus siis sain kokku Meeriga, keda polnud ise oma silmaga väga väga ammu näinud.

Paddingtoni rongijaamas Meerit ootamas

Kuhu edasi?

Mida kaks naisterahvast teevad Londonis? (see küsimus peaks olema viktoriinides) MUIDUGI LÄHEVAD SHOPPAMA :D
Nii läksime ka meie! Kuna turistide tõmbenumbreid vaatama minema ei pidanud, siis saime kohe minna shoppama. Esimene pood oli Primark, kus olid tõesti meeletult odavad riided, jalanõud, aluspesu, aksessuaarid jne.. Hinnad olid häbiväärselt madalad! Ma ostsin sealt endale väga nunnud tennised. No seal oleks veel olnud igasugu asju, mida osta.. aga ma pole harjunud poodidega, kus inimesed tunglevad lausa. Paljud riided olid põrandal maas ja jalanõusid keegi tagasi ei viinud. Üldpilt jäi selline räpakas, aga mõistlik ka, sest rahvast oli seal rohkem kui inimesi.

Pildil on mu uued tennised

Sealt Primarkist välja saades jalutasime edasi, sest mu teine sihtpunkt oli Victoria Secret'si pood. Sinna me ka läksime! Kindel laks, mis mu ostukorvi läks oli läikega kehasprei. Mingit pesu ma sealt seekord ostma ei hakanud kuigi seal olid ühed jumala nunnud rinnahoidjad, aga hind nii nunnu polnud :D :D



Victoria's Secreti pood



Victoria's Secretsi tooted

 Jalutada sai meeletult ja ma nägin nii uhkeid poode nagu nt Gucci, Chanel, Louis Vuitton, Yves Saint Laurent jne.. Mul olid pisarad silmis, aga südames ma teadsin, et ühel päeval ma saan ka nendest poodidest endale midagi lubada. Lõpuks sai kõht ka tühjaks ja nii me maandusime Burger King'i. Ma polnud kunagi seda kiirtoiduketti külastanud ja absoluutselt polnud kahju ka mingi bürger näost sisse ajada, sest ma olin nii palju juba ringi rahmeldanud ja teadsin, et rahmeldan veel. Saime oma eined kätte ja siis tuli minu jaoks kõige põnevam osa - jook. Seal oli reaalselt meeletu valik.. kas soovid Coca-Colat kirsi või vaarikaga või siis Fantat mustika või viinamarjaga.. igatahes ma muudkui käisin ja proovisin erinevaid maitseid. Täiega vägev oli :)

Minu tagasihoidlik eine

Kui kõhud olid täis, siis järgmisena külastasime M&M'i maailma. Wow. See oli võimas - pole kunagi nii palju ja nii erinevates toonides neid komme näinud kui seal.

M&M kommid

Muidugi külastasime ka SportsDirecti ära ja jalutasime muude poodide vahel. Seekord sain ma Londonid ka selle kahekordse bussiga sõita, sest Meeri tahtis näidata mulle ka Westfieldi kaubamaja. Osssaaa! See meie Kaubamajakas seal Pärnus on nagu köömes võrreldes sellega. Meeletult oli seal riiete poode (isegi Guessi pood) ja muud pudipadi. Mina ostsin endale sealt ripsmetušši, sest seda läheb mul siin vaja. Kui see kaubamaja sai läbi tuulatud, siis tundsin, et kui ma veel mõnda poodi peaksin külastama, siis ma oksendan.

Aeg oli tohutu, mis paari asja ostmise peale läks

 Shoppamislimiit sai täis ja kell oli juba seitse (alustasime ühe paiku).. sõitsime siis edasi Brixtoni, kus tegime pisikesed dringid ühes huvitavas chillimis kohas, mis tundus rohkem hipsterite teema. Kõhud olid vahepeal uuesti tühjaks saanud ja ma soovisin minna kohta, kust saaks pitsat ja veel mõne dringi teha. Brixtonist sõitsime ära ja ma tõesti ei mäleta selle koha nime, kus olime, aga peatusime ühes coctail baris, kuhu kutsus meid üks ülikena tüüp, kes siis jagas flaiereid ja müüs maha ideed, et praegu on happy hour ja saame kaks jooki ühe hinnaga. Algul kõndisime mööda temast, aga siis mõtlesime, et miks mitte.. ja sinna me jäime. Tellisime pitsa, mis oli hea, aga mitte nii hea kui Steffanis eksole :D ja siis juurde veel kaks kokteili - Mohito ja Maasika mingi möks.

Tegin endast pilti ja see tüüp photobombis mind

Meie pitsa.. mm..

Happy hour'i kokteilid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hammas oli verel..

Seal istudes ja neid kokteile lurpides tekkis mõte, et võiksime välja minna. Nagu välja-välja ehk siis klubisse. Meeri uuris oma kutilt, et kas okei, kui ma nende juurde ööseks jään ning ma andsin Maggiele teada, et õhtu pööras veidi teistpidi. Kõigile sobis ja siis miks mitte minna? Täiskasvanud naisterahvad teavad ise, mis teevad. Maksime seal arve, lippasime poest läbi, et osta juurde saatanapisaraid, et õhtu oleks lõbusam ja sõitsime Meeri juurde. Seal me siis loomulikult sättisime end ja panime riidesse. Õhtu lõpuks oli mul seljas valge kleit, mustad sukad ja nahktagi. (Hullult oleks tahtnud need uued tennad jalga jätta, aga siin ei tohi selliste jalanõudega klubisse minna)

Peoks valmis!

 Lõpuks olime minekuvalmis ja nii me võtsime suuna Watfordi Oceanasse. Taksojuht oli ülisõbralik ning isegi õpetas Meerile liiklusmärke, sest Meeri teeb Inglismaal lube. Oceanasse jõudes oli nagu wow, sest seal olid erinevad ruumid erinevate muusikastiilidega. Meie eesmärk oli saada Hip-Hopi ruumi, kus oli järjekord. Olime oma pool tundi seal oodanud kui meid lasti lõpuks sellepärast sisse, et me oleme tüdrukud. Muusika oli seal täpselt minule ning jalg all tatsus - tantsisin seal nii savilt, sest keegi ei tea, kes või mis ma olen :D

Üks mustanahaline trügis pildile

Kõik peod saavad läbi

Ka seegi tore õhtu sai läbi. Meid viisid koju Meeri sõbrad, kes kutsusid mind miskipärast Cinderellaks.. see oli väga naljakas, sest ma ei kujuta ette, kus selline hüüdnimi mulle tuli.. Siis mulle osteti mango (ma ei tea miks) ja nii me selle mangoga koju läksime. Ma olin niiiiii väsinud ja kui mu pea patja puudutas, siis ma juba magasin. Ärkasime kella ühest üles ja minul õnneks mingit pohmakat polnud. See tulenes vist sellest, et ma jõin enne koju tulekut vett. Seda aga ei saanud kuidagi varjata, et kõhud olid tühjad jälle. Panime end riidesse ja tegime end inimesteks ning läksime välja, et midagi hamba alla saada. Mis on kõige parem söök kui sa oled eelmine õhtu veidi tipsutanud? Mäkk. Oojaa, jälle rämpstoit, aga ma ei hoolinud sellest. Tellisime endale eined ning läksime välja parki sööma. Seal pargis oli nii mõnus lebotada ja siis oma friikaid näksida. Vedelesime seal oma poolteist tundi ning siis otsustasime, et mul oleks aeg koju minna.

Pohmelli eine :)

Täitsa inimese nägu oli peas

 Väsimus oli ikka peal ja täis kõht tegi eriti laisaks. Tiksusime siis metrooga Waterloo rongijaama ja sealt ma sain otse Windsorisse tagasi.
Kallistasime ja ma hüppasin rongile.

Väsimus ja laiskus 

Rongisõit kestis tunnike ja selles rongis polnud WiFit, mis oli eriti tobe. Mul polnudki midagi muud teha kui magada. Nii ma siis unelesin ja unelesin.. lõpuks täitsa magasin. Ärkasin selle peale üles kui tundsin, et rong pole tükk aega juba liikunud. Avasin silmad ja õues oli silt 'Windsor'. ISSUKENE!!! Korjasin oma kodinad kokku ja tulin kiiresti rongi pealt maha. Kõik olid juba ammu rongi pealt maha läinud ja uued reisijad istusid juba peale.. nii ma siis kõmpisin oma kottidega ruttu sealt minema ise vaikselt itsidades.. Oleksin peaaegu Londonisse tagasi sõitnud :D Rongijaamas otsustasin, et olen liiga laisk/väsinud, et koju jalutada ning tegin endaga kompromissi - tellisin takso.
Mainin ära, et takso oli väga ilus Mercedes Benz eksole ja taksojuht ise oli ka tore meesterahvas. Terve tee koduni rääkisin temaga juttu. Tema meelest olin ma väga ilus tüdruk (nägin välja nagu surm), siis naljatas ta, et soovib mind endale naiseks. Kui ma talle oma vanuse ütlesin, siis ehmus ta ära.. sest meil on siiski 30 aastat vahet. Siiski sain tema numbri, et kui mul teinekord küüti läheb vaja, siis helistan otse talle, mitte Windsor Carsi. Aga minu jaoks oli jällegi kogemuseks takso tellimine, mis polnudki sugugi raske.
Koju jõudes tuli mind kohe Tristan kallistama, aga Skyler ei teinud väljagi.. naeratas korra ja kõik. Mul juba süda tagus, sest järgmine päev pean lastega üksi olema..
Tänan südamest inimesi, kes leiutasid Skype'i, sest nii saan olla oma emaga ühenduses. Helistasingi emale ja kandsin talle ka ette, mis ma nädalavahetusel tegin ja kus käisin ja mida ostsin.
Õhtu lõpuks olin nii väsinud, et voodit nähes haigutasin suurelt ja pugesin põhku, sest mind oli ees ootamas päev, kus olen esimest korda lastega üksi.

Järgmises postituses kirjutan sellest, kuidas lapsed leppisid sellega, et emme asemel olen nüüd mina..